NYMANS VERKST√ĄDER AB
VELO

Aktiebolaget Nymans Verkstäder (Aktsiaselts Nymani Tehased)


Rootsi


1873 alustas Rootsis Uppsalas tööd Anders Nymani kirurgiainstrumentide tootmise tehas. 1880 hakati seal ka jalgrattaid remontima ning 1888 toodeti ka esimesed jalgrattad. Peale isa surma panid pojad Adolf Frederik ja Janne Nyman aluse oma jalgrattatootmisele, 1894 valmisid esimesed 10 ratast ning võeti kasutusele Hermese nimetus. 1896 valmistati umbes 100 ratast ja hakati ka kumme tootma. Kuna vajati lisakapitali, siis moodustati 1899 Aktsiaselts Nymani Tehased. 1900 sai tootmine hoo sisse, valmistati algul 500, 1905 aga juba 2500 ratast aastas.

Pärast suurt tulekahju tehases, 1910, müüdi firma Josef Erikssonile. 1910 - 1920 suurenes tootmine 24000 rattani aastas ja 1919 avati filiaal Malmös.

1931 võeti üle teine suur rootsi jalgrattatootja , August Lindbladi Crescent & Drott, 1933 liideti endaga ka Östergotlandi jalgrattavabrik Vega asukohaga Linköpingis. Säilitati eri markide identiteet - erinevad margid, embleemid, raamiornamendid ja 1930ndatel populaarsed porilauamärgid. 1938. aastaks jõudis Nymani kontserni toodang miljonenda rattani. 1939 läks ka Anton Wiklundi jalgrattavabrik Nordstjernan Nymani firma alla.

Peale Teist Maailmasõda järgnes rida nimevahetusi, 1956 liideti veel jalgrattatootja Apollo ning 1960 ühendas Nymani kontserni endaga omakorda Monark. 1963 toodeti Monark - Crescent AB nime all viimane "päris" Nymani jalgratas.

Toetajad: