Spitfire 4MK2

Spitfire4 MK2

1965

Inglismaa

Tehnilised andmed:
Toodeti aastatel 1965-66 kokku 37409tk. Mis on Spitfire mudelipõlvkonna kõige vähem toodetud mudel. Mootor on R4 1147cm3, 67hj (6000rpm), tühikaal 710kg (tehnoülevaatuse kaal nii väikest numbrit ei näita, pigem 100kg rohkem), 0-100 km/h väidetavalt 15,5 sekki. Max kiirus 152km/h. Tehas annab kütusekuluks 7,4l kiirusel 110km/h (!?).
Auto baashind oli uuena 550 naela ja lisana tuli tellida isegi kütteseade (13 naela). Sellele lisaks sai tellida kodarveljed (36 naela), hard top (33 naela), overdrive (51 naela). Triumphi Performance osakond pakkus Performance Stage 2 paketti hinnaga 179 naela, millega sai Weber karbussid, suuremad sisse- ja väljalaske klapid ning teravama nuka, lisaks jäigem/madalam vedrustus.

Ajalugu:
Disaineriks oli Giovanni Michelotti (enamus Triumphe, BMW E21, Maserati, Volvo), kes sai ülesandeks disainida Triumph Heraldi platformile (jah see auto on alusraamil) kahekohaline lahtine sportauto, mis konkureeriks MGA-ga. Kuna Triumphi majanduslik seis ei olnud kiita, siis käiguosas olid muutused võrreldes Heraldiga pea olematud. Samas on see üks väheseid autosid, mis on juba algselt projekteeritud lahtisena ja seda on näha ka lõpptulemuses. Võib-olla on just see põhjuseks, miks Top Geari meeste sõnul on Spitfire tugev kandidaat "maailma ilusaima auto tiitlile" ja üks väheseid lahtiseid autosid kuhu rooli sobib mees paremini kui naine.
Kinnine mudel (GT6), sündis hiljem, saades inspiratsiooni Spitfire LeMansi mudelist, millele paigaldati väiksema õhutakistuse huvides plastist katus. Triumph plaanis juba 1965-ndal aastal minna LeMansi 2-liitrise mootoriga, aga seda ei jõutud piisavalt katsetada ja siis viimasel hetkel otsustati ikkagi startida "vanade" 1147cm3 mootritega. Triumph startis LeMansi 24 tunni sõidule (65-ndal) nelja autoga, millest lõpetas kaks, kohtadel 13 ja 14. Ja seda 1147cm3 mootoriga ! Järgmine aasta kui oli valmis GT6 2-liitrise mootoriga, siis ei riskitud enam LeMansis osaleda kuna sellest kehvem tulemus oleks olnud puhas läbikukkumine. See aga ei seganud GT6-te järgmisel aastal müügile jõudes reklaamida, kui LeMansi võitjat (omas klassis), ..nojah tol ajal polnud ju internetti...

Taastamine:
Auto on uuena eksporditud Belgiasse, ehk siis on olnud juba uuena vasakpoolse rooliga. Autot ostes vaatan alati, et see oleks sõitev, nii ka see kord. Peale treileri pealt maha saamist õnnestus auto ühel korral ka võtmest käima käiata, see oli ka kõik. Mootorit lahti võttes selgus, et plokikaane tihend on saba andnud ja põhjuseks ilmselt vale mootoriõli kasutamine. Plokikaane poltidest vaid kolme tuli keerata võtmega, teised tulid näpuga lahti. Kogu mootor ja käiguosa on käidud põhjalikult üle, lisaks on paigaldatud Triumphi Performance osakonnas välja nuputatud "chamber compensator". See vidin teeb juba algselt vanamoodsast tagavedrustusest väga hea juhitavusega auto. Nupumehed siin ja seal pool ookeani on üritanud seda 65-nda aasta lahendust üle lüüa aga senini edutult. Kindlasti ei ole see "suure mehe" auto, aga juhi ergonoomika on väga hästi paigas, nagu rätsepa töö. Auto on täpse juhitavusega, mootor läheb väga isuga pöördesse. Tehase hard-top katus istub väga ilusti peale ja poole tunniga on auto kinnine, mis teeb lahtise auto meie oludes väga praktiliseks.

Omanik:
Andres Tõniste

Asukoht:
Viimsi

Pildistatud 2009, 2010 ja 2013
Kasutatud Pille Russi fotosid.