|
|
|
DKW
SaksamaaAlates 1922
1922. aastal ehitas Taani päritolu insener Jörgen Skafte Rasmussen oma Chemnitzi lähedal Zschopaus asuvas tehases esimese mootorratta.
DKW valmistas ainult kahetaktilisi tsikleid. Esimeseks mudeliks oli 1 hj mootoriga varustatud jalgratas. Järgmisena tulid kaks scooter-tüüpi mudelit. Esimestel "päris" DKW mootorratastel kasutati 142, 173 ja 206 cm3 töömahuga mootoreid, mis olid DKW enda valmistatud. Kuna mootorid olid head ja kvaliteetsed, tarniti neid ka paljudele teistele tootjatele: Hulla, Elfa, Aeroplan, Bamar, Freital, Defa, EMA, AWD, Falke, Eichler ja Maico.
1927. aastal tulid välja nii õhk- kui ka vesijahutusega 2-silindrilised mootorid töömahuga 123, 198, 246, 346, 498 ja 598 cm3.
Enne sõda oli DKW üsna edukas võistlusradadel, seda marki rattaid kasutasid Saksamaa kuulsaimad sõitjad. Võistlusrataste konstruktoriteks olid Hermann Weber ja August Prüssing.
Peale sõda Nõukogude okupatsioonitsooni jäänud Zschopau tehas riigistati. Tehase uueks nimeks sai algul IFA, hiljem MZ (Motorradwerke Zschopau). DKW, mis oli 1932. aastast kuulunud Auto-Unioni kontserni, alustas mootorrataste tootmist Lääne-Saksamaal uuesti 1949. aastal Ingolstadtis. Hiljem kolis tehas Düsseldorffi. Valmistati 1-silindrilisi 98-246 cm3 ning 2-silindrilist 346 cm3 mudelit. Jätkus töö võidusõidutsiklite arendamisel.
1957. aastal sai DKW osaks uuest kontsernist nimega Zweirad-Union. Sinna hakkasid kuuluma veel Victoria ja Express. 1966. aastal ostis Zweirad-Unioni mootorrattatehas Fichtel & Sachs. Sellega liitus veel Nürnbergis asuv tsiklitootja Hercules, mis kuulus samuti Fichtel & Sachsile. Viimane oli olinud DKW-le kõva konkurent. Uutes tingimustes on DKW nimi jäänud üha rohkem tagaplaanile, esile on tõstetud Hercules. DKW-l on siiski näiteks Itaalias nii hea maine, et seal kasutatakse seda nime edasi.
|
|
