GAZ-21 Volga

1968
NSVL

Tehnilised andmed:
Mootor R4, töömaht 2445 ccm, võimsus 75 hj.
Kolmekäiguline käigukast, tagasillavedu.
Elektrisüsteem töötab 12V pingega.
Kütusepaagi maht 60 liitrit, keskmine kütusekulu on 11,5 l/100km.

Ajalugu:
Praegune omanik räägib:
„Auto asus Viljandis, tollase Viljandi KEK-i läheduses, paneelelamute rajoonis paiknevas kivigaraÅ¾iühistu ühes boksis ning oli seisnud seal üle kümne aasta. Eelmise omaniku surmast saadik. Autot müüs omaniku poeg Rein, kelle jutu järgi oli isa kogu elu töötanud Viljandi autobaasis sohvrina. Kusjuures eduka sohvrina ja kuna ta oli sotsialistliku võistluse võitja, siis nii autobaasi ametiühing oma tublile töötajale Volga ostu loa eraldaski. Isa, lisaks oma säästudele, laenas „küla pealt“ raha juurde, et jõuaks Volga välja osta. Autojuhina töötades sai ta oma asjatoimetused põhiliselt „riigi“ masinaga aetud, sestap oli Volga 30 aasta jooksul sõitnud kõigest 68 tuhat kilomeetrit. Reinu jutu järgi oli isa väga oma autot hoidnud, vihmase ilmaga ei raatsinud autot välja ajada. Kuigi masin oli üle 10 aasta seisnud, tolmukiht oli üsna paks ja poritiibadel olid läbivad roostekahjustused, sain siiski kohe aru, et masin on nii salongipoolelt kui ka väliselt originaalne ja „küla lukkseppade“ poolt puutumata isend. Ja kui Rein mainis, et autot käis vaatamas ka üks talunik-konkurent, kes arvas Volga ikka hea ja tugeva "töölooma" olevat, mis jaksab ka sõnnikukoormat käruga põllule vedada... siis said minu kõhklused-kahtlused otsa ja vormistasin ostu ära."
Praeguse omaniku käes septembrist 2000.

Taastamine:
Alustatud sügisel 2005, lõpetatud kevadel 2006. Mootorit on ilmselt vähemalt korra remonditud, selle number vastab kerel olevale tehasesildi numbrile.
Värv on originaal tehasevärv, kohtparandused poritiibadel ja parempoolsel esiuksel.
Muud restaureerimise käigust:
„Masinat kriitilisema pilguga üle vaadates, otsustasin jätta sõiduki võimalikult algsesse konditsiooni. Nii sai loobutud varuosa-poritiibade kasutamisest. Tehasetiibadel sai „hapud“ kohad välja lõigatud ja paigad asemele keevitatud. Et tehasevärvi remondivintsutuste eest kaitsta, sai tiivad üle kleebitud mitme kihi kaitsva kleepkilega, seejärel tiivad seestpoolt liivapritsitud ja happekrunditud. "Haiged" kohad paigatud serv-servaga keevituse teel. Edasi nende kohtade kruntimine, pahteldamine ja värvimine. Kui spetsialist-automaaler arvas, et tiivad tuleks siiski üleni värvida, sest nii on lihtsam ja värvime siis ka auto terve alumise poole, loobusin maalrist ja tegin värvimis-parandustöid just võimalikult väikeses ulatuses. Ka sarnase värvitooni saamisega on omamoodi lugu. Kuna värvistuudiost saadud ligilähedane värv oli siiski "karjuvalt" erinev, sai sisetunde järgi toonerpastade ja olemasolevate muude värvijääkide kokkusegamisel algsest 0,5 l värvist 1,5 l värvi, enne kui tooni kokkusobivusega rahule jäin."
Autole on antud must numbrimärk A 0021.
Sõiduki originaalsus hindamisakti järgi on 98%.

Omanik:
Väino Karu

Asukoht:
Pärnu

Pildistatud 2008